Artiklid
Surve vene kooli aktivistidele tugevneb. Eesti Vabariigi Põhiseaduse põhimõtteid tallatakse jalge alla.
Vene Kool Eestis, 08.11.2012
Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi hoolekogu esimehe asetäitjale, mittetulundusühingu „Vene Kool Eestis“ vastutavale sekretärile Alissa Blintsovale tehti tööandja poolt esmaspäeval, 5.novembril „ettepanek“ töölepingu lõpetamiseks „poolte kokkuleppel“. Nagu varem teatati, esitas politsei Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnike kaebuse alusel Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi hoolekogu esindajatele süüdistuse, mille kohaselt hoolekogu liikmed justnagu vormistasid „ebakorrektselt“ taotlused vene keele säilitamiseks gümnaasiumi põhilise õppekeelena. Alissa Blintsovat tuntakse ühiskonnas kui haridussfääris põhiseaduslike õiguste kinnipidamise pooldajat, sealhulgas ka õppekeele vaba valiku küsimuses, nii nagu seda näevad ette Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 37 sätted.
Alissa Blintsova töötab pedagoogina ning õpetab eesti keelt kinnipidamiskohtades. Alissa Blintsova sai 5.novembril vanglasse sisenemise keelu. Statistiliste andmete kohaselt on enamus kinnipeetuid meie riigis venekeelsed inimesed, kes ei valda „nõutaval määral“ eesti keelt. Asjaolu, et kinnipidamiskohtades viibivad enamjaolt venekeelsed kinnipeetavad, see tähendab keeleliste ning etniliste vähemuste esindajad, kujutab endast üht diskrimineerimise indikaatoritest. Sageli juhtub nii, et võimud seostavad propagandistlikel eesmärkidel venekeelse kogukonna diskrimineerimise probleemi riigikeele ebapiisava valdamisega. Kui lähtuda võimude loogikast, siis Alissa Blintsova, kes õpetas kinnipeetevatele eesti keelt, andis oma jõukohase panuse keelevähemuste diskrimineerimise ületamisesse, kuid tänusõnade ning toetuse avaldamise asemel järgnes hoopiski katse Alissa Blintsova töölt kõrvaldada.
Mittetulundusühing „Vene Kool Eestis“ leiab, et antud juhul on tegu varjamatu ning kisendava jälitamisega, kus Alissa Blintsovat kiusatakse taga tema veendumuste eest, mis iseenesest on juba Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 sätete jäme rikkumine. Nimetatud säte kõlab järgmiselt: „Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu“.