Artiklid
Vene ombudsman Eestis Eerik-Niiles Krossi valimisdebattidest
Sergei Seredenko, 12.10.13 (Originaal vene keeles)
11.oktoobril toimus endise „Moskva“ kohviku ruumides “Давайте жить дружно ehk elame sõbralikult koos” nime kandev üritus
Üritusel viibinud tuntud juristist inimõiguslase, vene ombudsmani Sergei Seredenko sõnul oli nimetatud üritus organiseeritud Isamaa ja ResPublica Liidu linnapeakandidaadi Eerik-Niiles Krosii poolt.
Sergei Seredenko jagas oma muljeid Facebookis:
„Sõitsin täna Mark Kantšukovi soovitusel endisesse „Moskva“ (nüüd „Wabadus“) kohvikusse IRL-i linnapeakandidaadi E-N.Krossi poolt organiseeritud arutelule. E-N.Krossi näol on kahtlemata tegu käesolevate valimiste kõige eredama isiksusega, Indrek Tarandi otsese mantlipärijaga. Aruteulu teemaks oli “Давайте жить дружно ehk elame sõbralikult koos”. E-N. Krossi oponeeris ennast kodanikuaktivisti ja kulturoloogia doktorandina positsioneerinud Tarmo Jüristo, kes tegelulkult osutus aga lihtlabaseks lobamokaks...
Oli küllaltki huvitav. Üritus sai alguse E-N Krossile esitatud küsimusest, mida E-N.Kross pidas silmas, kui ta tegi ettepaneku viia Tallinnas sisse kolm keelt.
Arutelu käigus selgus järgmist: IRL-i rahvuslastele jõudis lõpuks kohale, et Tallinnat pole võimalik ilma vene häälteta ära võtta. Aga venelaste toetus IRL-le on null protsenti. Ja need pole minu sõnad, seda ütles Kross isiklikult. Teiseks: IRL-i arvates kulgevad eesti ja vene meediaväljad paralleeelselt ning nad ei lõiku. Keskerakondlased kasutavad seda olukorda ära, hoides venelasi läbi „Pervõi Baltiiski Kanali“ teadmatuses riigis valitsevast olukorrast. Need pole samuti minu sõnad, vaid ka sedasi rääkis Kross. Kolmandaks: Venemaa kaasmaalaste poliitika on ülesehitatud etnilise printsiibile, „verele" (?!) ja seda erinevalt Eesti omast, kuna eestlased loevad kõiki Eestis elavaid venelasi oma kaasmaalasteks.
Ma üritasin olla viisakas ning alguses väljendasin oma vaimustust selle üle, et kaks eestlast hakkasid arutama eesti-vene suhteid. Minu vihjst saadi õieti aru ning peadele raputati demonstratiivselt tuhka....
Seejärel põikas jutt ootamatult kultuuriautonoomia suunas, mida Kross millegipärast pidas venelaste jaoks aktuaalseks („loomulikult kehtiva seaduse kohaselt“). Krossi jaoks oli üllatuseks saada teada (minu käest), et kaks vene autonoomia loomise katset põrkasid Kultuuriministeeriumi vastuseisule ja et endine kulruuriminister Laine Randjärv tuunnistas avalikult, et „kehtiv kultuuriautonoomina seadus“ on kasutuskõlbmatu ning et ühtki venelast ei kutsutud nimetatud seaduse reformimisega tegelevasse töögruppi. Nimetatule võib lisada, et IRL-i parlamendisaadikud loobivad juba neli aastat kultuuriautonoomia seaduse reformimisele kaikaid kodaratesse ja et uus kultuuriminister Rein Lang peab kultuuriautonoomiat sotsiaal-demokraatlikuks jamaks...
Kross pidas süüdistusi vene kooli likvideerimise kohta absurdseteks, kuna põhikool ju säilib. Kuigi kas seal võiks reformi käivitada, kuna siis on ju gümnaasiumis kergem õppida. Lühidalt öeldes – IRL-le pole võrdset koera saba osade kaupa maharaiumises...
Minu katsed minna üle aksiloogia temaatikale ning selgitada lõpuks välja, mida endast kujutab IRL-i valimiste hüüdlause „Ajame Eesti asja!“ osa, niinimetatud „Eesti asi“, jooksid järjekordselt tühja. Midagi arusaadavat antud teemal mul ei õnnestunud kuulda, kuid selle asemel mulle teatati, et IRL-i praegune valimiskampaania omab selgelt väljendatud väärtuselist strateegiat, mille põhiväärtuseks on Tallinnas lokkav korruptsioon.
Kohalviibinute üleastumised olid erinevad. Alustades “Õppige eesti keel selgeks või kaduge kus kurat!” ning lõpetades tagantpoolt minu õlale koputamise ning sosinaga “Ärge solvuge tema peale, me pole sellised nagu tema!” (Kas tõesti?!) Olid ka sellises vaimus ülesastumised: „Meil ei eksisteeri mingeid rahvustevahelisi probleeme, kuna mul on venelasest sõber, kes räägib, et mingeid probleeme pole...“
Ja veel: Krossi absoluutne veendumus selles, et venelased ei oska oma peaga mõelda, et nad on Putini-Savisaare käpa all. Selle asjaga on vaja midagi ette võtta, kui mitte nendel valimistel, siis hiljem, kuna Tallinn on juba pool riiki. Muideks viimast Kross valjusti ei öelnud.
Ah jaa.... mulle tuli hommikul meelde (ma ei teinud kohtumisel märkmeid), et Kross hakkas Jüristoga vaidlema lõimumisele antava hinnangu üle. Krossi, nagu ka Tarandi arvates „saime me sellega suurepäraselt hakkama“. Antud väite kriteeriumiks on see, et lõimumine toimus „veretult“, kuna „Kõik võis minna hoopis Moldova ja Gruusia teed, meie aga, vähemalt sõnades, loobusime Narva-tagustest aladest ja Petserimaast“. Ma sooviksin väga, et viimaseid sõnu oleks kuulnud piirikõnelusi pidav Venemaa delegatsioon...
Mitte vähem huvitavam oli selgitus, miks eestlased tundsid nii suurt hirmu oma keele võimaliku kadumise üle, kuid nüüd on eesti keel kaitstud ning hirmu pole vaja enam tunda. Krossi arvates (ja see on tõsi!) leiab eesti keele ekspansioon aset ning ta on edukas. „Eesti keel on Euroopa Liidu ametlik keel. Me sundisime kogu Euroopat teglema tõlgetega eesti keelest eesti keelde!“