Artiklid
Vene ombudsmen esitas kohtusse kaebuse isiku diskrimineerimise kohta tööle võtmisel
23.10.12 (Originaal vene keeles)
22.oktoobril k.a. toimus Harju Maakohtu istung, kus arutati Sergei Seredenko hagiavaldust mittetulundusühingu „Korruptsioonivaba Eesti“ vastu. Vene ombudsmeni Sergei Seredenko pressisekretäri sõnul heideti nimetatud MTÜ-le ette vanuselist ning etnilist diskrimineerimist isiku tööle võtmisel.
S.Seredenkot kohtus esindav jurist Mstislav Russakov rääkis, et MTÜ „Korruptsioonivaba Eesti“ kuulutas möödunud aastal välja konkursi projektijuhi ametikohale. Nimetatud ametikoha kandidaatide hulka kuulus ka S.Seredenko, kuid MTÜ juhtkonna valik langes vaevalt sotsioloogias bakalaureuse kraadi omandanud noore eestlase kasuks, kuigi nimetatud ametikoht eeldas juriidilist kõrgharidust. Nimetatud asjaolu annab tõsist alust kahtlustusteks, et antud juhul on tegu nii vanuselise kui ka etnilise diskrimineerimisega.
M.Russakov märkis, et S.Seredeko omab pikaajalist töökogemust inimõiguste kaitse vallas, sealhulgas ka võitluses korruptsiooniga. Lisaks sellele valdab S.Seredenko suurepäraselt eesti ja inglise keelt, omab kaht kõrgharidust, milledest üks onjuriidiline. Vastuseks järelepärimisele võimaliku diskrimineerimise kohta, piirdus MTÜ „Korruptsioonivaba Eesti“ paljasõnalise vastusega, et diskrimineerimist pole olnud, üheaegselt keeldudes informatsiooni esitamisest konkursi võitja kohta.
M.Russakovi sõnul ei andnud pöördumine soolise ja võrdse kohtlemise voliniku poole mingeid tulemusi, kelle vastust tuli oodata ligi aasta. Volinik usaldas vastaspoole paljasõnalisi väiteid ning esitas seejärel need väited enda arvamuses käesoleva probleemi kohta. Seepärast otsutati pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. M.Russakov kommenteeris antud käiku järgmiselt: „Hagihinnaks sai minimaalne kuutöötasu määr. Kohtunik, juhindudes summa väikesest suurusest, otsutas kohtunik vaadata käesolev kohtuasi läbi lihtmenetluse korras. Negatiivse asjaoluna võiks aga märkida, et esimese astme kohtu otsus on väheste eranditega lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu“. M.Russakov rõhutas, et kostja esindajad kohtuistngile ei tulnud.
Vastates küsimusele miks hagisumma oli nii väike, esitas M.Russakov näitena nn. sümboolse frangi. M.Russakov: „Tegu oli meie sõnumiga kohtule, et meile pakub siinkohal suuremat huvi pretsedent kui hagisumma. Me leiame, et eriti tähtis on tõestada, et tööandja pole õigust peita diskrimineerimise fakti selle taha, et konkursil võitnud töötaja isikuandmeid ei tohi mingil juhul avaldada. Võrdse kohtlemise põhimõtet on võimalik saavutada üksnes siis, kui on võimalik võrrelda tööalaseid iseloomustusi. Kuidas on aga võimalik tööalseid iseloomustusi omavahel võrrelda, kui tööandja peidab nimetatud iseloomustusi, tuues põhjenduseks Isikuandmete kaitse seadust? Meie ülesandeks on tõestada, et diskrimineerimise keeld on oma õigusliku jõu poolest kõrgem keelust avaldada inimese isikuandmeid".
M.Russakov võtab oma jutu kokku järgmiselt: „Mulle on jäänud mulje, et nimetatud mittetulundusühingu näol on tegu Ostap Benderi maalikunstiga – ühe käega likvideeritakse korruptsiooni, teise käega aga külvatakse diskrimineerimist“.
Kohus teeb oma otsuse teatavaks 2.novembril.