Artiklid

Otsides riimi sõnale „valimised“


Jevgenia Garanža, 29.10.2013 (Originaal vene keeles)

Selleks, et asetada kõik oma kohtadele, peatun veidi administratiivressurssil ja selle kuritarvitamisel.

Austatud valimiste võitjad ja kaotajad, ärge ajage mind naerma juttudega sellest, kuidas teie vastaste meediaimpeerium tagas neile maksumaksja raha eest hääli. Ma jäin pikkadel sügisõhtutel tukkuma PBK uudite peale, millised kirjeldasid mulle iga kandi pealt Keskerakonna võlusid, kuid uni valdas mind lõplikult TV3 uudiste öise korduse ajal, kus iga uudistesaade oli pühendatud Savisaare mustamisele. Üks minu tuttav, endine reformiaerakondlane, rääkis järgmist: Savisaare heaks töötab Tallinna administratiivressurss, Savisaare vastu aga kogu ülejäänud riigi administratiivressurss. Ka skandaalid räsisid kõiki erakondi. Nii et propagandarelvadega oli kõik aus, jõud olid võrdsed. Punkt. Võtame antud väite meie arutelu alguspunktiks ning räägime muudest valimistel ilmnenud trendidest.

Ärme hakkame praegu süvenema kohaliku tasandi valimislubadustesse, millised omavad kahtlemata tähtsust, kuid nad võisid mõjutada valimistulemust väiksemates maakohtades. Suuremates linnades ei erinenud põhitegijate teid, parklaid, lasteaedu jmt. puudutavad valimislubadused üksteisest kuigi palju. Seega valimistulemusi nimetatud faktorid ei mõjutanud, vaid seda tegid faktorid, millised hakkavad mängima rolli ka 2015.aastal asetleidvatel Riigikogu valimistel. Kui ikka Keskerakond kogub kogu riigis ligi ühe kolmandiku häältesaagist, siis ainuüksi venelaste (ja veelgi enam, kodakondsuseta venelaste) häältega seda seletada ei saa, kuna ka ilma nende häälteta oleks Keskerakond saanud valimistel esikoha.

Pakub lõbu, et justnimelt sotsidest Tallinna linnepakandidaat Andres Anvelt rägib sellest, et venelased on jäetud Eestis kõrvale maailmavaatelistest diskussioonidest. Mina isiklikult leian, et justnimelt sotside pikaksveninud võimetus määratleda enda maailmavaadet ei võimalda neil valimistel edu saavutada ja seda proportsionaalselt sotside üsna heale kaadripotentsiaalile. Kuigi ka antud juhul jäid sotsid reformikatest kogu vabariigi lõikes maha kõigest mõne protsendi jagu (mingid seitse tuhat häält). Võrdluseks: reformikad jäid IRL-lst maha 22 000 häälega, IRL jäi aga omakorda Keskerakonnast ligi 100 000 häälega. Ma isiklikult tunnen mõnda venekeelset niinimetatud uue formatsiooni valijat, kes olid küll paljude tunnuste poolest pigem sotside valijad, kuid kes hääletasid viimasel hetkel Eerik-Niiles Kronni poolt. Nagu nüüd kõneldakse Facebookis: temaga koos olla on küll häbi, kuid selle eest hästi naljaks. Ka kopter oli publikule meeltmööda.

Kuid mängukopteriga kaugele ei jõua. Uljus ning mittestandartne lähenemine valimiskampaaniale (näiteks reedel, enne valmiseelset nädalavahetusel käis Kross koos oma saatjaskonnaga mööda pealinna pubusid eesmärgiga tõsta valijate aktiivsust) aitasid IRL-i Tallinna linnapeakandidaadil korraks sähvatada. Kuid meil on hästi meeles Krossi eelkäija Indrek Tarand, kes kaotas presidendivalimiste ajaks oma hiilguse. Ja veel: valida Riigikogusse isik, kes ei meeldi mitte üksnes „kurjale Putini Venemaale“, vaid ka USA ametivõimudele ning Interpolile, ei tasu isegi naljapärast. Nii et selles, et Krossi maine on küllaltki kahtlane, ei tohi näha üksnes venelaste salasepitsusi.

Ja veel: tüüpiline IRL-i valija pole siiski provokatsioonide armastaja. Tüüpiline IRL-i valija pole eriti noor, kui aga ta seda on, siis ta on traditsioonilise peremudeli pooldaja, kus on au sees õiged pulmad ning kus kodus majatäis lapsi. Ja kuigi IRL-i valija jagab seisukohta, et „sellist Eestit me ei tahtnud“, siis hinges ta siiski austab riigivõimu ning hindab võimu mõju enda elule. Oma tüüpilisele valijaskonnale polnud IRL arvatavasti küllaltki sotsiaalne, kuna Savisaar koos repressioonide hirmus elava vene valijaskonnaga sai valimisvõidu, IRL koos oma Moskva hirmus elava eesti enamusega aga kõigest teise koha.

Valijaid enne valimisi uhkuse ning mahasaetud tammest pärit tammetõrudega söötnud reformikad on nende valimiste peamisteks kaotajateks. Kuigi peaministrierakonnal olid kõik võimalused vastu seista nii Tallinna tasuta ühistranspordile kui ka pensionäridele mõeldud ravimite ja toiduainete allahindlustele ning pakkuda valijatele välja midagi hoopis kaalukamat kui soigumine populismist ning väited, et valijad ei hinnanud majanduskasvu seepärast, et „nad lootsid veel rohkemat“. Reformierakond ei näidanud üles isegi niipalju heldust, et alandada esmatarbekaupade käibemaksu määra.

Seletussõnastik iseloomustab sõna „populism“ muuhulgas järgmiselt: poliitilise programmi maksimaalne lihtustamine ning lihtinimeste hulgas populaarssuse võitmisele suunatud meetmete ellurakendamine. Keskerakond loeb vanemapalkka siiamaani populistlikuks meetmeks, kuid emapalk töötab. Ka tasuta ühistransport töötab ja mitte lihtsalt töötab, vaid nagu selgus, on Tallinna ühistransporti kõigil tema arenguetappidel nii põhjalikult doteeritud, et linnaeelarvel pole suurt vahet, kas sõidupiletite eest peab maksma või mitte. Kuid vanemapalk nägi ilmavalgust 2004.aastal, Tallinna tasuta ühistransport aga 2013.aastal. Nende kümne aasta jooksul, millede sisse mahtus masu, hakkasid valijad tundma igatsust millegi uue järele.

Vähem soigumist, ülbust ja korruptsiooni ning rohkem lihtsat, humaanset ja arusaadavat poliitikat – siin on üks „populistlik“ soovitus, millest võiksid enne Riigikogu valimisi juhinduda nii kohalikud valimised võitnud kui ka kaotanud erakonnad.

P.S. Lõpetauseks eraldi tervitus ETV-le, kelle valimisstuudio määratles vilksamisi Keskerakonna valijaid kui „higiseid vene prouasid“. Kui teiste erakondade valijad ei higista, siis pidades meeles üht tuntud vanasõna, on tõsist põhjust muretsemiseks.