Artiklid

Sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapeakandidaat ei soovi loobuda venekeelsetest g├╝mnaasiumidest ning tasuta ├╝histranspordist


27.04.13 (Originaal vene keeles)

Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna osakond valis Keskkriminaalpolitsei endise juhi Andres Anvelti Tallinna linnapeakandidaadiks.

Oma usutluses „MK-Estoniale“ tutvustas Andres Anvelt oma nägemust pealinna ees seisvatest probleemidest, kommenteeris populaarset „vene teemat“ ning selgitas oma palju kära tekitanud avalduse motiive, mis puudutas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust, millega Eesti riiki kohustati maksma „Pronksiöö“ käigus kannatada saanutele hüvitust.

- Tallinnas mängivad suurt rolli venekeelsete valijate hääled ning seepärast liikusid kuuldused, et sotsiaaldemokraadid esitavad linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski, kes aga tegelikult kandideerib hoopis Narvas.

- Siinkohal tuleb lähtuda tõsiasjast, et ainuüksi venekeelsete valijate häältega ei saa Tallinnas midagi ära teha ning linnapeakandidaadiks peab olema inimene, kes on vastuvõetav mõlemale keelekogukonnale. Üldiselt on aga nii, et sama väide käib ka kogu Eesti kohta. Tuleb juba ükskord lõpetada vastandamine ja vastasseis. Mõnikord kisub juba absurdiks, kui mõned eestlased ei soovi, et nende lapsed õpiksid vene keelt – siis nad ei hakka lugema veebikommentaare ning nägema vihkamist. Ja sama onm ka mõnede venelastega.Selline asjade käik viib tupikusse, kuigi kellegile on see vägagi meeltmööda ning kasulik.

- Milline on üldse tõenäosus, et järgmine Tallinna linnapea ei ole keskerakondlane?

- Need ennustused sarnanevad sellele, et veebruarikuss püüti ennustada, milline saab olema kevad. Lubati kiiret ilma soojenemist, kuid juba on käes aprillikuu lõpp, lumi on aga veel nii mõnelgi pool maas. Ma ei hakka siinkohal midagi linnapea kohta ennustama, kuid tõenäosus, et Tallinnat hakkab valitsema rohkem kui üks erakond, on tunuvalt suurem, kui enne 2009.aasta kohalike võimuorganite valimisi.

- Pärast 2009.aasta valimisi moodustati Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon, kuid hiljem te lahkusite sellest koalitsioonist …

- Ma ei olnud kunagi nõus sellise liiduga. Esiteks: koalitsioon peab olema reaalne, koalitsioonis peab valitsema võrdne partnerlus..

Koalitsioonileping peab arvestama mõlema erakonna programmilisi seisukohti, mitte aga nii, et üks erakond teeb oma koalitsioonipartnerile mingeid tühiseid järeleandmisi..

Ja kui ühele koalitsioonierakonnale läheb üle linnapea tool, siis teise koalitsioonierakonna esindaja peab juhtima linnavolikogu tööd. Nagu ka riigis tervikuna: peaminister on parlamendivalimised võitnud erakonna liider, parlamendi spiiker aga esindab koalitsioonipartnerit. Sellisel juhul valitseb riigijuhtimises tasakaal. Ma leian, et tollal me käitusime valesti...

- … ja esimesel võimalusel lahkusite koalitsioonist (siis kui Edgar Savisaart süüdistati Venemaalt raha saamises).

- Mõningas mõttes jah, kuid kui Edgar Savisaar oleks kõike normaalselt selgitanud... Minu jaoks osutus võimatuks jääda ühte koalitsiooni partneriga, keda kahtlustatakse selliste tegude toimepanemises. Seepärast polnud tegu mitte meie võimalusega lahkuda koalitsioonist, vaid vajadusega.

- Kui jääda realistiks, siis millisena sa näeksid enda erakonna valimistulemust Tallinnas?

- Ma näen meie valimistulemuseks tugevat teist kohta. Nii tugevat valimisnimekirja pole sotsiaaldemokraatidel Tallinnas varem olnud.

- Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart võitleb praegu aktiivselt venekeelse koolihariduse säilitamise eest, arutlusel on idee luua munitsipaalne vene eragümnaasium. Kui sa oleksid Tallinna linnapea, siis millised suunised sa annaksid oma alluvale selles küsimuses?

- Minu seisukoht antud küsimises on väga lihtne: gümnaasiumilõpetaja peab olema hästi kodus neis õppeainetes, milliseid ta koolis õppis. Ja kui paljud vene noored ei ole pärast põhikooli lõpetamist valmis selleks, et õppida 60% õppeainetest eesti keeles, siis asetatakse nad eesti eakaaslastega ebavõrdsesse olukorda. Nemad ju ei ole ju süüdi selles, et reformiga algust teinud riik ei panustanud sellesse, et vene noored valdaksid piisaval määral eesti keelt juba pärast üheksanda klassi lõpetamist.

Kohalikul omavalitsusel on aga põhiseaduslik õigus teha oma eelarvega seda, mida ta peab vajalikuks ja seda õigust ei saa temalt ära võtta. Minu seisukoht on selline, et venekeelsed gümnaasiumid peavad alles jääma, kuid nende lõpetajad peavad valdama eesti keelt. Pole vaja ajada taga mingeid protsente – tegu on ilmselge rumalusega, tähtis on korralikult õpetada keelt.

Ja sellega tuleb teha algust mitte gümnaasiumi klassides, vaid juba lasteaias.

- Hiljuti tekitas suurt meediakära sinu avaldus, milles sa väitsid, et Eesti riik peaks vaidlustama Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust, millega Eestit kohustati hüvitama neljale Eesti elanikule 2007.aasta aprillirahutuste käigus tekitatud kahju. Paljud venelased väljendasid sinu seisukohale raevukat vastuseisu. Millest sa aga oma väidetest juhindusid?

- Mulle ei ole meeltmööda olukord, millest juhindus Reformierakond: maksame raha ära ja probleemi justkui enam ei eksisteeri. Kui riik tegi miskit valesti, siis kõige lihtsam käitumine on ennast raha abil vabaks osta. Justkui me elaksime Keskajal: peksime sulase vaesomaks, tema aga polnudki varguses süüdi. Tegu oli eksitusega – noh anname talle siis hüvituseks nisukoti ning konflikt ongi lahendatud. Demokraatlikus riigis aga nii ei käituta.

Mul, mitte kui poliitikul ega juristil, vaid kui maksumaksjal on vägagi huvitav teada, kelle tegemata tööd me peame hüvitama, kes kannab selle asja eest vastutust? Ja kui Eesti riik tõestas Euroopa Kohtus enda süütust, siis kas võidelgu edasi või siis tunnistagu oma eksimust ja näidaku meile, kes konkreetselt olid nimetatud vahejuhtumis süüdi. Nimetagu meile konkreetsete inimeste nimed. Muidu aga tuleb välja, et meie riigieelarves on olemas 500 tuhat eurot, mis on ettenähtud asjaajamise vigade hüvitamiseks. Noh eraldame siis selleks eesmägiks 3 miljonit eurot – pole ju mingit vahet! Ei, sedasi ikkagi ei käituta.

- Pealinna teed on käesoleval aastal väga viletsas seisukorras. Kui sa saaksid linnapeaks, kas sa oleksid valmis lubama, et järgmisel kevadel me sellist vaatepilti enam ei näe?

- Ei, tegu on ebareaalse lubadusega ja seda kasvõi seepärast, et teedesse tekksid augud paljude aastate jooksul. Lisaks sellele pole tegu ainuüksi Tallinna probleemiga, Eestis kohtab veelgi hullemaid teid. Probleemide algust tasub otsida läinud sajandi 90-tes aastates, kui tehti teede kapitaalremonti või ehitati palju uusi teid.

Ning veel üks nüanss: näiteks kui vaadata GPS-navigaatorit, siis saab Tallinn-Tartu või Tallinn-Pärnu maantee alguse väljaspool linnapiire. Tartu manatee või Pärnu manatee  saavad aga alguse Tallinna kesklinnas. Tegu on riikliku tähtsusega teedega, milliseid mööda kõik sõidavad.Meil aga on nii, et teede seisukorra riigipoolse vastutuse tsoon lõpeb Tallinna piirimail.

Ja senikaua kuni eksisteerib konflikt Tallinna ja Toompea vahel, ei muutu selles küsimuses mitte kui midagi, kuna Toompeal meeldib süüdistada kõikides hädades Tallinnat ning vastupidi. 

Seepärast ma leiangi, et teede ehituse ja remondi programm peaks olema apoliitiline ning selle kestus peaks olema mitte neli, vaid kümme, viisteist või isegi kakskümmend aastat.

- Kui jätta teed kõrvale, siis mis on sinu arvates Tallinna kõige suuremaks probleemiks?

- Tallinn vajab praegu tänapäevast olme-, puhkuse- ja töökeskkonda. Nii näiteks ei jätku Tallinnas lasteaiakohti ja kui sellesuunaline poliitika ei muutu, siis see probleem üksnes süveneb. Aga lahendus sellele probleemile ju ekssiteerib. Näiteks suletakse koole, neid „konserveeritakse“ ning nad seisavad seejärel kasutult. Neis kooliruume on võimalik lastaaedade tarbeks ümber ehitada. Teiseks Tallinna ees seisvaks probleemiks on liigne võimu kontsentreerumine. Kuigi Tallinn on üks omavalitsusüksus, koosneb ta kaheksast linnaosast, samas kui linnaosavalitsuste funktsioonid kahanevad aastast aastasse. Linnaosavalitsustel puuduvad nii oma eelarve, kui ka võimalused midagi teha.

Tallinna Linnavalitsus tegutseb lähtuvalt iseenda huvidest: näiteks selles linnaosas on rohkem elanikke, sellega ka tegeleme rohkem, siin linnaosas on aga meie poolehoidjaid vähevõitu ja seepärast me ei eralda siia mitte midagi. Linnaosade halduskogud peaksid saama võimufunktsioone juurde. Mul on peas üks avantüüri poole kalduv idee: miks ei võiks linnaosavanemat valida seesama halduskogu? Siis võiks juhtuda nii, et linnaosavanem pole linnapeaga samast erakonnast. Kuid siis saaks alguse dialoog! Meil on aga igalpool mingi püüe kehtestada üheparteisüsteem ja seda nii linna-, kui ka riiklikul tasandil.

- Mida sa aga teeksid tasuta ühistranspordiga? Kas likvideeriksid?

- Otse vastupidi. Tänana Tallinna ühistranpordi korraldus ei vasta enam ammu tänapäeva linnakodaniku nõuetele: paljud ühistranspordi marsruudid on ajale jalgu jäänud, kuna inimesed liiguvad nüüd hoopisteistmoodi. Nii näiteks Helsingis on olemas vastav koeffitsent – kui palju peab inimene tegema ümberistumisi et jõuda vajalikku sihtkohta. Minu mäletamist mööda on selleks koeffitsendiks 1,8. Sama võiks teha ka Tallinnas, liikumine peaks olema võimalikult lihtne. Ja teine küsimus on muidugi niinimetatud Suur-Tallina küsimus.

Tallinna linn ei lõppe juba ammu Haabersti ringil. Mis mõte on tasuta ühistranspordil, kui Tallinna elanik, kes sõidab tööle Keilasse, peab selle sõidu eest maksma? Tuleb arendada koostööd Tallinna lähivaldadega. Täna on see aga jälle poliitiline küsimus.