Artiklid
Ühe tagasihoidliku parlamendi üks aasta ja üks kevad
Andrei Lobov, 18.07.2016 (Originaal vene keeles)
Epigraaf:
„Rahvas valis parlamendi Eesti ühiskonnast:
inimesi lihast ja verest …“
Eiki Nestor, Riigikogu esimees
ja kuulduste järgi võimalik,
et järgmine Eesti president.
Tänu arvutiprogrammile „Зеркальце“ ma mitmel korral tundsin huvi Eestis Riigikogu tegemiste vastu. Jälgisin seda, mida seal räägitakse. Mõistma Riigikogu tegevust ja sellest, mis seal toimub, sain aru juba möödunud aasta aprillist. Hiljem, juba „Зеркальце“ abiga, jälgisin situatsiooni möödunud aasta oktoobris ja detsembris. Üldiselt nähtu mind ei rõõmustanud. Meie parlamendis toimub kõik nii rahulikult ja vaikselt. Muutusi ei ole. Nüüd, millal võib näha meie parlamendi olemises mingeid märke ajas, kerkib küsimus suundumustest – kas üldse toimub arengut paremuse poole?
Milliseid muudatusi sooviks näha? „Poliitkorrektori“ viimases väljaandes tsiteerib Sergei Nikolajevitš Seredenko Saksa Liitvabariigi opositsiooni saadiku Saara Vagengnecht’i esinemisest lõiku, kus saadik kasutab selliseid sõnu ja väljendeid nagu: „jama“, „idiootlikud põhjendused“ ja „sonimine“, rääkides vastusseisu põhjustest Venemaaga. Seejuures kritiseerib ta oponentide positsiooni ning põhjendusi, mitte aga inimesi iseennast, tuues esile oma vastuargumendid... Kus meil on võimalik sarnast taset näha meie parlamendis vene kogukonna õigustest Eestis?
Käesoleva Riigikogu koosseisu valimisest on möödas aasta ja üks kevad. Aeg on taas vaadata uuesti Riigikogu istungite stenogramme selleks, et teada saada, kas saadikud on rääkinud midagi uut.
"Зеркльце" abiga oli tehtud analüüs selliste sõnade kasutamisest kontekstis nagu: agressioon, tulevik, sõda, kodakondsus, diskrimineerimine, vähemus, miinimaalpalk, rahu, võrdsus, venelane ja majandus. Kokku analüüsiti esinemisi Riigikogu 183-l koosolekul, perioodil 9.aprillist 2015.a. kuni juulini (saadikute puhkuseni) 2016 aastal. Riigikogu viimane istung oli 16.juunil käesoleval aastal.
Milliseid teisi sõnu kasutavad meie saadikud ja teised esinejad seadusandja seinte vahel peale eelnimetatud sõnade? Näiteid saab vaadata allpool. ({}-sulgudes peale analüüsitavat komadega eraldatud koos esinevad sõnad ja nendega kasutatud vastav hulk uuritavaid sõnu. Toodud on 10 kõige sagedamini tarvitatavad sõnad antud kontekstis).
„agressioon“{Krimmi=23, piirilepingu=23, õiguse=24, Riigikogu=31, rahvusvahelise=31, NATO=93, Ukraina=121, Euroopa=159, Venemaa=210, Eesti=226}
Tähelepanuväärne on see, et sõna „agressioon“ osas ei ole n.ö. diskursiivsus oluliselt muutunud kui võrrelda seda möödunud aasta detsembrikuuga. See tähendab, et saadikud räägivad ikka sellest samast ja samade sõnadega. Samas tundub, et pinged Venemaaga suurenevad, sest Venemaa peaaegu, et jõudis Eestile järele ajal kui möödunud aasta detsembris oli riikidevaheline sõnade kuritarvitamise erisus 25%. „Piirileping“ hakkas veidi „taanduma“. Kuid tervikuna sõna „agressioon“ kõrval kasutatakse ikka veel neid sõnu. Sõna „agressioon“ kasutati 41-l juhul 183-st.
„tulevik“{miljonit=188, eurot=266, inimesed=380, raha=383, eelnõu=407, Euroopa=561, Riigikogu=573, aasta=705, küsimus=714, Eesti=1743}
Sõna „tulevikuga“ tekkis küsimus. „Euroopa“ loobus positsioonidest s.t. seda ei hakatud nii sageli koos kasutama sõnaga „tulevik“. Tuleviku jaoks tervikuna – ikka see – „raha“, „euro“ ja „miljonid“. Sellesse jadasse aga ilmus esimest korda sõna „inimesed“.
„sõda“{eelnõu=21, NATO=26, maailmasõda=28, Ukraina=32, küsimus=34, Venemaa=51, Süüria=57, inimesed=61, Euroopa=152, Eesti=211}
Euroopa, Süüria, Venemaa, Ukraina, maailmasõda, NATO … Kahju, et siin ei ole näha konfliktide reguleerimise rahvusvahelisi mehhanisme. Näiteks ÜRO-d.
„kodakondsus“{Riigikogu=42, keele=45, liikmesriigi=46, eelnõu=53, eesti=53, küsimus=56, seaduse=59, inimesed=128, Euroopa=185, Eesti=323}
Siin ilmuvad „liikmesriigid“. Nagu näitab edasine analüüs, tehti käesoleva aasta kevadel „Võrdse kohtlemise seadusesse“ muudatused. Kellel on meie riigis probleeme võrdse kohtlemisega? … Õige, muidugi EL kodanikel. Sõna „venelane“ selles nimekirjas puudub, kuid see eest on sõna „keel“ ja „eesti“.
„diskrimineerimine“{kaitse=44, liikmesriigi=45, küsimus=115, seaduse=169, võrdse=95, eelnõu=106, kohtlemise=110, Euroopa=128, Eesti=159, inimesi=166}
Inimesed tulid esimesele kohale, edestades Eestit. Kuid jutt on taas „liikmesriigist“ ja konkreetselt Euroopa Liidu liikmest. Riigikogu on viinud kooskõlla Eesti seadused eurodirektiividega selleks, et välistada ebavõrdset kohtlemist EL kodanikega.
„vähemus“{rahvas=21, õiguste=22, ühiskonnas=28, kooseluseaduse=21, seaduse=31, küsimus=31, eelnõu=35, inimesed=37, Riigikogu=61, Eesti=95}
Vähemusest Riigikogus ei räägita just sageli. Seda sõna on kasutatud 25-l istungil 183-st analüüsitud stenogrammist, mida on näha ka üldisest mitte suurest kasutamise arvust uuritavatest kaassõnadest. Keele ja hariduse vajadusi, samuti ka kodakondsuse küsimuste – võtmeteemad vene kogukonna jaoks – ei ole märgata. Kuid see eest on olemas „Kooseluseadus“.
„miinimumpalk“{küsimus=19, keskmine=42, eelnõu=25, Riigikogu=26, õpetajate=79, kultuuritöötajate=47, raha=47, inimeste=96, Eesti=99, eurot=113}
Vastavalt statistikale on miinimumpalk üks hädadest venekeelsele elanikkonnale Eestis. Kuid seada selliselt küsimust ei ole arvatavasti moodne. Siin ilmuvad ennem „Ilvese kaevurid“ kui saadikud hakkavad tegelema etnilise ebavõrdsuse väljajuurimisega. Miinimumpalk puudutab kõige enam kultuuritöötajaid ning õpetajaid kui võtta aluseks parlamendis toimunud arutelude läbilõiget.
„rahu“{seaduse=161, raha=169, inimesed=172, Venemaa=218, Euroopa=297, küsimus=381, eelnõu=384, Tartu=436, Riigikogu=544, Eesti=1121}
Rahu seondub meie saadikutel „Tartu rahuga“ ja see on kuidagi seotud Euroopaga ja Venemaaga.
„võrdsus“{raha=23, inimesed=49, ühiskonnas=32, Euroopa=33, seaduse=38, eelnõu=51, küsimus=55, Riigikogu=59, õpetaja=86, Eesti=111}
Võrdsusest räägiti praktiliselt iga kolmandal istungil. Sõna „võrdsus“ tarvitati 60-l istungil 183-st. kuid räägiti tagasihoidlikult ja mingisugustes üldjoontes. Võib märkida märgatavat õpetajate tausta selles. Saadikud räägivad õpetajates sageli erinevas kontekstis.
„venelane“{Riigikogu=73, küsimus=79, Euroopa=91, eelnõu=125, inimesi=128, õigusabi=147, riigi=188, eesti=431, Eesti=532, keel=794}
Sõna „venelane“ läbis 71-l istungil 183-st. Millises kontekstis? Põhiliselt keele kontekstis. Millise keele? Sellise keele, mida kirjutatakse väikese „e“ tähega. Millist päevakajalist teemat peaks saadikute arvates veel ära märkima? Õigusabi teemat. Muidugi, vajalik, suhteliselt rahulik ning ohutu tee – soodustada õigusalaste teadmiste tõstmist Eestis asuvas vene kogukonnas. Huvitav kui võrrelda detsembri andmeid, siis sõna „keel“ kasutamine kasvas 3,64 korda, samas aga sõna „inimesed“ kasutamine kasvas 3,28 korda. See tähendab seda, et saadikud eelistavad seoses venelastega seonduvalt rääkida eelkõige keelest, mitte niivõrd inimestest. Seejuures ei ole märgata positiivset dünaamikat – vaid vastupidi, keel kaugeneb inimestest veel rohkem eemale. Õigusabi kasvab sellel taustal veelgi aeglasemalt – muutumine on ainult 1,34 korda. Sellise tempoga jääb „päevakajaliseks“ ainult keel.
„majandus“{eurot=660, seaduse=694, valitsus=713, majanduskasvu=797, raha=940, küsimus=1139, eelnõu=1330, Riigikogu=1752, Euroopa=1947, Eesti=6067}
See on Riigikogus kõige rohkem arutatud teema. Arvatavasti mõtlevad saadikud sellest kuidas tagada majanduskasvu. Kahju, et ei ole ka äärmisel juhul näha seda, millises majandusharus, kas või pinnapealselt, saaks tagada mingit kasvu. Eesti, muidugi saab Euroopa Liidult dotatsiooni, kuid antud juhul võiksid saadikud rohkem rääkida muudatustest, mis on vajalikud riigile ja ühiskonnale, et saavutada majanduse kasvu.
LõpetuseksTehtud analüüs annab läbilõikes võimaluse fikseerida üldiseid meeleolusid, mis valitsevad Riigikogus. Selline lähenemine võib-olla jätab tähelepanuta mõningaid eraldi detaile, kuid tervikuna saab olukord kiiresti selgemaks.
Esiteks ja üldse seda, et „meie saadikuid“ on parlamendis halvasti näha ja kuulda. Teiseks ja üldiselt, et Eesti venelaste jaoks kehtib diskussioonide arendamiseks parlamendis negatiivne dünaamika. Ma ei mõista, mis või kes takistab saadikutel sõna võtta ja rääkida Riigikogus kodakondsuse, keele, hariduse probleemidest, mis tooks esile ka vene kogukonna huvid Eestis? Rääkida sellest tihti ja palju?...
Järgmiste riigikogu valimisteni Eestis on veel 2,5 aastat. Ma ei tea, mida need inimesed kavatsevad rääkida vene kogukonnale enne 2019 aastal toimuvate valimisteni kui diskussioonide sisu, arvud ja suhtumine ei muutu või muutuvad veelgi halvemaks. Siit ka tekib küsimus: „Milleks neid inimesi on meil üldse parlamendis vaja?“